Osahelid

"Harmoonik" suunab siia. Pilli kohta vaata artiklit lõõtspill.

Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu naturaalarvud.

Osahelid tekivad harmoonilise võnkumise korral, kui keha võngub üheaegselt nii terviku kui ka osadena.

Osahelid moodustavad naturaalhelirea.

Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:

1f 440 Hz põhitoon esimene osaheli
2f 880 Hz esimene ülemheli teine osaheli
3f 1320 Hz teine ülemheli kolmas osaheli
4f 1760 Hz kolmas ülemheli neljas osaheli

Ülemhelide võnkesagedused on põhitooni võnkesagedusest täisarv (2, 3, 4 jne) korda suuremad.

1. osaheli 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16.
A1 55 110 165 220 275 330 385 440 495 550 605 660 715 770 825 880
A 110 220 330 440 550 660 770 880 990 1100 1210 1320 1430 1540 1650 1760

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search